Test 2.1. Ehitisele mõjuv veekoormus.

Email again:
1. Kõige suurem veekoormus mõjub ehitisele maapinna kaudu.
2. Pinnasevesi on vesi, mis voolab maapinnalt hoone seina äärde ja hakkab sealt konstruktsioonidesse tungima.
3. Pinnavesi on pinnases olev kapillaarselt seotud vesi, mis liigub kapillaarjõudude mõjul.
4. Pinnavett saab majast eemale juhtida tehes maapind vähemalt 1% kaldega hoonest eemale.
5. Mida poorsem pinnas, seda raskemini ja aeglasemalt vesi selles liigub.
6. Vett mittesiduv pinnas laseb vee põhjavee tasemini kiiresti.
7. Vett mittesiduv pinnas on näiteks savi.
8. Vett siduv pinnas on näiteks kruus.
9. Kõige suuremaid veekoormusi on kolm: pinnaseniiskus, mittesurveline ja surveline vesi.
10. Vett mittesiduva pinnase puhul ja toimiva drenaažiga on üldjuhul tegemist mittesurvelise veekoormusega.
11. Survelise vee koormus tekib siis, kui vesi jääb mingiks ajaks vundamendi äärde seisma.
12. Survelist vett saab olla kas ajutist või pikemaajalist.
13. Lühiajaline surveline vesi on üldjuhul siis kui tegemist on vettsiduva pinnasega, puudub drenaaž ja hoone alumine osa asub põhjavees või isegi selle tasemest allpool.
14. Pikaajaline surveline vesi on siis, kui vesi jääb ajutiselt vundamendi küljele seisma vettsiduva pinnase ja puuduva drenaaži tõttu ning kui hoone vundamendi taldmik asub põhjavee tasemest ülevalpool.
15. Kõige efektiivsemalt saab survevee koormust vähendada toimiva drenaaži rajamisega.