Ruumid jaotatakse kuivadeks, niisketeks ja märgadeks. Kuivad ruumid on eluruumid nt elutuba, magamistuba. Niisked ruumid on majapidamisruumid nagu nt köök. Märgadeks ruumideks loetakse ruume, kus kasutatakse palju vett, nendeks on vannituba, dušširuum, sauna ja leiliruum ning muud pesuruumid. Märgades ruumides eristatakse kahte tüüpi tsoone: niisked ja märjad tsoonid.
Juuresolevatel joonistel on tsoonide jaotus ära näidatud. Märga tsooni jääb
piirkond, mis puutub otseselt veega kõige rohkem kokku ja see tsoon nõuab väga
efektiivset veetihedust ja hoolikat hüdroisoleerimist. Märgades ruumides tuleb
jälgida, et kõik, mis ei ole niiskuskindlast materjalist oleks kaitstud
niiskuse ja vee mõjutuste suhtes, näiteks avatäidetena aknad ja uksed ning
mööbel jms. Niisketes ruumides tuleb samuti meeles pidada, et hoida materjale,
mis niiskust ei kannata.
- Põrand loetakse märjas ruumis terves ulatuses märjaks tsooniks, kusjuures ülespöördega seinale 10cm ulatuses.
- Ülespöörete servad ja muud lõpud peavad olema paigaldatud nii, et vesi ei pääseks sealt tarindisse.
- Enne hüdroisolatsiooni paigaldamist peab aluspinnast olema ehitusniiskus välja kuivanud, et vältida täiendavaid kahjustusi.
- Põranda kalded peavad tagama vee äravoolu kanalisatsiooni, et vältida veeloikude teket põrandale. Kalle võib minimaalselt olla 1:100/1:80.
- Põrandatrapi ja
hüdroisolatsioonikihi liitekoht peab olema nii tihe, et vesi sealtkaudu
põrandakonstruktsioonidesse ei satuks.
- Hüdroisolatsioon peab olema üleni aluse küljes kinni, selle alla ei tohi jääda tühimikke, sest need nõrgestavad hüdroisolatsiooni toimet.
- Hüdroisolatsioonil on tootja poolt ette nähtud kuivamisaeg, alles pärast selle aja möödumist võib jätkata järgnevate ehitustöödega.
- Märja ruumi põranda- ja seinakate peab toimima hüdroisolatsioonina või peab selle all olema eraldi spetsiaalne hüdroisolatsiooni kiht.