Märgade ruumide enimkasutatav seina- ja põrandakattematerjal on glasuuritud keraamilised plaadid. Plaatide paigaldamisel on küllaltki suuremahulised eeltööd, sest pinnad peavad olema tasased, nurgad peavad olema täisnurksed-  neid tingimusi saab kontrollida rihtlati ja nurgiku abil. Kõige tähtsam on, et pinnad peavad olema niiskuskindlaks tehtud. Seega plaatimistöödele eelnevad hüdroisolatsioonitööd.

Plaate saab paigaldada erinevatele aluspindadele. Lühidalt erinevatest aluspindadest. Eristada tuleb kahte mõistet: niiskustõke ja veetõke. Niiskustõkkega kaitstakse konstruktsiooni vähese niiskuskoormuse eest. Veetõkkega kaitstakse konstruktsiooni pikaajalise niiskus- ja veekoormuse eest.

Seina lõige.

Allikas:  http://www.rakennustieto.fi/rtnet/10793ee/k15.jpg


Taustplaat ja selle paigaldamine ning teised alusmaterjalid

Plaatide aluspinnana on võimalik kasutada spetsiaalset mõlemapoolse tehaselise veetõkkega kahhelkivi taustplaati, sel juhul toimib see ka hüdroisolatsioonina. Taustplaadid hoiavad väga efektiivselt ära hallitusseente tekke ja arengu märgades ruumides. Nende eeliseks on ka veel ehitaja ajakulu vähenemine, sest aeganõudev veetõkke tegemine jääb ära ja ehitaja vabaneb ehitusvigade tegemise riskist. Plaatide mõõdud on 1200x2600 ja 1200x3000mm.

Taustplaadid kinnitatakse puit- või metallkarkassile sammuga 400mm. Plaadi kinnitamist alustatakse keskmistelt roovidelt alt ülespoole, seejärel kinnitatakse servad. Plaadi pikad servad on eelnevalt augustatud, et paigaldamine oleks võimalikult lihtne. Plaadid asetatakse seinale tihedalt üksteise vastu. Vuugid, nurgad ja kruvipead tihendatakse veetõkkelindiga, läbiviigud tihendatakse silikooniga ja põrand kaetakse veetõkkemassiga.

Lisaks taustplaadile võib aluspinnana kasutada ka kipsplaati. Sel juhul peab kasutama niiskuskindlat kipsplaati ja see tuleb katta spetsiaalkrundiga, kui see on kuivanud, alles siis võib jätkata töödega. Nagu iga aluspinna puhul peab ka nüüd kohad, mis puutuvad kokku veeauruga, katma niiskustõkkega ja kohad, mis puutuvad otse kokku veega, katma veetõkkega.

Veel on võimalik ka vanad plaadid katta üle uute plaatidega ehk siis uued plaadid paigaldatakse vanadele plaatidele, tingimusel, et vanad plaadid kinnituvad pinnale kindlalt. Kindlasti peab suurt tähelepanu pöörama vanadelt plaatidelt mustuse- ja rasvaosakeste eemaldamisele.

Seina katmine hüdroisolatsioonimastiksiga.

Pilt Kiilto tööjuhendist.


Hüdroisolatsioon plaatkatte all

Plaatkatte all kasutatakse enamasti bituumen-rullmaterjali ja võõbatavaid hüdroisolatsioone. Hüdroisoleerimist tuleb alustada seintest, seejärel seinad plaaditakse v.a. seinaplaatide alumine rivi ja alles peale seda hakatakse töötlema ja isoleerima põrandat ning kõigelõpuks plaaditakse seina alumine plaatide rivi, sest põranda isoleerimisel tuleb teha selle ulatuses ülespööre. Kuna plaatimissegu ja vuugitäidised on poorsed materjalid, siis on veel kerge tungida aluspinda. Seepärast peab märgades ruumides olema seinte ja põrandate veetõke koos vuukide ja läbiviikudega piisavalt tihe, et takistada veel otse või kapillaarselt siirduda konstruktsiooni. Lisaks peab veetõke olema piisavalt elastne ja võtma vastu ka ehitise või konstruktsiooni liikumisega kaasnevaid lisakoormusi.


Seina ja põranda liitumisnurga katmine hüdroisolatsioonimastiksiga.

Pilt Kiilto tööjuhendist.


Võõbatavad hüdroisolatsioonimaterjalid plaatkatte all

Niiskuse isolatsioon võõbatakse tavaliselt bituumenlahuste ja bituumeniga või bituumenemulsiooniga. Võõbatava mastiksiga hüdroisolatsioonikihti tehes peab jälgima, et mastiksikiht oleks piisavalt paks, see tagab kihi veepidavuse. Kihi minimaalne paksus seintel on 0,5mm, põrandal 0,8mm ja põrandatrapi kohal 1,5mm, üldjuhul määrab kihi paksuse tootja poolt antud mastiksi kulunorm. Esmajärjekorras tihendatakse erinevate materjalide ja tarindite liitekohad, nurgad ja toruläbiviigud ja põrandatrapp. Kõik nurgad (seinte välis- ja sisenurgad, põranda ja seina liitevuugid) tuleb katta hüdroisolatsioonilindiga. Täpsemalt läbiviikude ja trapi tihendamisest „Läbiviikude tihendamise“ teema all. Edasisi töid tohib teha alles pärast nurkade, läbiviikude, trapi jne tootja poolt ettenähtud kuivamisaega. Kogu aluspind krunditakse ja siis kantakse võõpisolatsioonid pinnale üldjuhul kahes kihis. Kusjuures kaks kihti kantakse pinnale teineteise suhtes risti. Esimese kihi võõp lahjendatakse ja see moodustab pinnale krundi ja teine kiht, kus kasutatakse materjali kontsentratsiooni, moodustab niiskustõkke. Märjad tsoonid kaetakse elastse hüdroisolatsioonimastiksiga, mis kantakse veeallikast 1,5m horisontaalsuunas ja kogu seina vertikaalsuunas ja kantakse pinnale samuti kahes kihis. Põrandale võib paigaldada armatuurkanga, et põrandat paremini tihendada, tehes 10cm ülespöörde seinale. Kanga peab paigaldama sirgelt, sest kui jäävad kortsud kangasse, siis pole võimalik plaate kvaliteetselt sinna peale paigaldada. Kangas asetatakse pinnale mis on just ühe mastiksikihiga kaetud ja kohe pärast kanga paigaldamist kantakse pinnale ka teine mastiksi kiht. On ka veetõkkemastikseid mille puhul lauspinnal armeerimiskangast ei kasutata, seda kasutatakse ainult liitenurkades. Kui kangast ei kasutata, siis peab kahe mastiksikihi kandmise vahele jääme kindlasti tootja poolt ettenähtud kuivamisaeg.

Soovituslik on kõik kasutatavad materjalid valida ühe firma toodangust, sest see tagab nende materjalide omavahelise kokkusobivuse ja tootja vastutuse lahenduse eest.


Põranda katmine hüdroisolatsioonimastiksiga.

Pilt Kiilto tööjuhendist.

Rullmaterjal plaatkatte all

Rullmaterjalid on kasutuses enamasti veetõkkematerjalidena, seega märgades tsoonides. Eriti kasutatakse neid korrustel paiknevates niisketes ja märgades ruumides. Väga hästi sobivad selleks kerged kummibituumenist iseliimuvad hüdroisolatsioonirullmaterjalid. Bituumenmatt talub hästi temperatuurimuutusi ja seetõttu on kasutatav ka välistingimustes. Plaatida võib põhimõtteliselt kohe peale rullmaterjali paigaldamist ja plaaditakse saneerimismördiga otse isolatsiooni peale või kui kasutada tavalist plaadimörti, siis on soovituslik sinna juurde segada bituumenemulsiooni. Kui kohe ei hakata plaatima, siis tuleb tehtud isolatsiooni kaitsta mehhaaniliste vigastuste eest, kuna rullmaterjalid on väga vastuvõtlikud nende suhtes.

Enamkasutatavad on:

  • Kontaktliimpõhjaga bituumenmatt

Kinnituspind on üldiselt polüpropeenist, eelnevalt on aluspinnale kantud ühekihiline krunt- ja kinnitusaine. Bituumenmatt on iseliimuv, seda pinda kaitseb kiletatud paber, mis paigaldamisel eemaldatakse. Paanid paigaldatakse 50mm ülekattega teineteise peale ja silutakse täielikult aluspinna vastu, seinale tehakse ülespööre vähemalt 100mm ulatuses. Põrandatrapi kohale lõigatakse sobiva suurusega auk, mis tihendatakse pingutusrõngaga. Sise- ja välisnurgad ning läbiviiguümbrused tugevdatakse täiendavalt.

  • Kuum bituumenlahus ja bituumenmatt

Seda kasutati varasemalt märgruumides veetõkkena. Kasutatud nii puit-, termoisolatsioon- kui ka betoonalustel, kusjuures betoon- ja krohvaluseid on nakkuvuse parandamiseks eelnevalt immutatud bituumenlahusega, seejärel on tegelik veetõke, umbes +200°C kuum bituumen kahe kihina, pintsli abil pinnale kantud.

  • Homogeenne plastikmatt

Sobib hästi ruumidesse, mille temperatuur ei tõuse väga kõrgele, maksimaalselt 35°C.

Väga tähtis on meeles pidada, et plaadistus ei ole hüdroisolatsioon. Plaadid on küll tihedad ja veekindlad, aga seda ei saa öelda vuukide kohta.


Kas meeldib see, mida näed? Loo oma veebileht Vooga ja naudi 30 päevast tasuta prooviperioodi.
Alusta tasuta