Enimkasutatavad plastisolatsioonid on:
- CPE (klooritud polüeteen)
- PVC (polüvinüülkloriid)
Veel on plastisolatsioonid, kuid vähekasutatavad:
- ECB (polüeteenbituumen)
- EVA, VAE (vinüülatsetaateteenkopolümeer)
- PIB (polüisobuteen)
Praegu valmistatakse enamasti ainult CPE ja PVC plastkatteid. Neid saab valmistada kalandreerides, võõbates või mõlemat valmistamisviisi omavahel kombineerides, näiteks alapind kalandreerides ja ülapind võõbates.
Kalandermeetod põhineb plasttooraine kokkusulatamisel ekstruudri abil. Pärast kokkusulatamist pressitakse tooraine kalandrirullide vahel õhukeseks filmiks ja need omakorda lamineeritakse valmistooteks. Nii saadakse poorideta, gaasilistest ainetest vaba toode, nii toodetaks näiteks CPE-rull materjale.
Võõpamismeetod põhineb PVC ja pehmendist pastataolise massi sarrusvõrgule võõpamisel. Massi võõbatakse sarrusvõrgule mitu kihti. Pehmendid hakkavad valmistamise käigus vähehaaval auruma ja rullmaterjal muutub kergemaks, kõvemaks ja hapramaks. Veel on tähtis teada, et PVC ei tohi kokku puutuda bituumeniga või kui seda vältida ei anna, siis tuleb nende kahe vahele teha eristuskiht.
Plastrullmaterjalide kinnitusviisid:
- lahtiselt raskuskihiga
- mehaaniliselt raskuskihita
- punktliimides raskuskihita
- lausliimides
Plastisolatsioonimaterjalidele on saadaval mitmesuguseid nurgadetaile ja läbiviikude tihenduskettaid jms. Kuna tegu on ühekihilise kattega, siis on esitatud nendele ka kõrgendatud nõuded. Ühekihilisena on need vastuvõtlikumad mehhaaniliste vigastuste suhtes.
CPE vuugitakse soojaõhupuhuriga või lahusti keevitusega, lahustiks on tetrahüdrofuraan (THF). PVC vuukimisel on oluline, kas PVL-l on sarruskiht või aluspapp. Kui on, siis vuugitakse soojaõhupuhuriga või lahustikeevitusega, aga mõnedel toodetel aluspapp eemaldatakse vuugikohast ja siis vuugitakse PVC-lahusega.
CPE ja PVC materjali kahjustavad mitmesugused ained ja nendega kokkupuutumist tuleb vältida. CPE jaoks on eriti kahjustavad PVC-pehmendi, aromaatsed lahustid, lakid, tärpentiin, bensiin, lämmastikhape ja kütteained. PVC ei tohi kokku puutuda selliste ainetega: bituumen, tõrv, õlid ja kõik kütteained, polüstüreen- ja polüuretaan-vahtmaterjalid, orgaanilised lahustid, õli baasil puidukaitseained, tugevad happed ja leelised.
Plastisolatsioone on ka valatavaid ja üks väga hea näide sellest on plastbituumen. Bituumenile võib lisada igasuguseid lisaaineid, ka plaste. Plastide lisamisega saadaksegi plastbituumen. Tavaliselt kasutatakse selleks ataktilist polüpropeenplasti (APP), mis olenevalt kogusest tõstab bituumeni pehmumistäppi kuni 150°C-ni. Tavalise bituumeniga võrreldes paraneb kõige enam ilmastikukindlus, veidi ka venivus ja külmakindlus. Atakiline polüpropeen on naftakeemiatehastes toodetud polüpropeeni kõrvalprodukt. Atakiline polüpropeen lisatuna bituumenile annab põhimõtteliselt sama efekti, mis puhutud bituumen, aga on palju odavam ja seetõttu hakatigi puhutud bituumeni asemel tootma APP-bituumensegusid. Plastbituumenil on plastne ja tekkinud deformatsioonid jäävad püsima.
- „Ehitaja
käsiraamat 2007“ kirjastus Ehitaja
- „Põrandad
ja nende viimistlus“ kirjastus Ehitame Tln 1999
- „Katused
ja vee isoleerimine“ Ehitame kirjastus Tln 2000
- „Plaatimistööd“
Tln 2001