Hüdroisolatsioon saab olla kas sisemine või välimine. Vastavalt sellele on ka süsteemid jaotatud.

Hüdroisolatsioonisüsteem valitakse vastavalt veekoormus juhtumile. Vertikaalne ja horisontaalne hüdroisolatsioon koos moodustavad veetiheda vanni, mis koosneb ühest või mitmest omavahel kleebitud või pahteldatud isolatsioonikihist. Silmas tuleb pidada, et ühenduskohad, vuugid, läbiviigud tuleb hoolikalt tihendada. Samuti on oluline hüdroisolatsiooni selle kuivamisfaasis kaitsta otsese päikese, sademete ja külma eest.

Võimalikud välishüdroisolatsioonisüsteemid:

  •  Jäik või elastne mineraalne isolatsioonivõõp

See on ühe- või kahekomponentne kuivsegu, mis segatakse veega homogeenseks massiks alles tööplatsil. Koosneb peeneteralisest kvartsliivast, tsemendist ja lisanditest ning elastsete puhul lisanduvad veel polümeerlisandid. Need on veetihedad, löögikindlad ja UV-kindlad. Veetihedad tänu väikesepoorsusele. Kasutatakse pinnaseniiskuse, mittesurvelise vee ja lühiajalise survelise vee vastu soklipiirkonnas, niisketes ruumides, veeanumate siseisolatsiooniks ja bituumenkatete eelkihina niiske aluspinna korral. EI TOHI kasutada tunnelites, sildadel ja katustel.

  •  1- või 2- komponente bituumen-pakskiht

Koosneb kruntkihist, eelkihist ning ühe- või kahekomponentsest, lisanditega või ilma, bituumen-pakskihist. Omadused: asbestivaba, kerge töödeldavus plusstemperatuuridel, töödeldav külmalt ka vertikaalsetel pindadel, ületab kuni 5mm pragusid, kasutatav kõikide veekoormuste puhul, keerukaid pindu on lihtne töödelda, moodustavad vuukideta pinnakatte, kuid negatiivseteks omadusteks on, et need on mehhaaniliste vigastuste ja UV-kiirguse suhtes tundlikud. Kasutatakse pinnaseniiskuse, survelise ja mittesurvelise vee vastu ning märgades ruumides, horisontaalisolatsioonina plaatide või tasandussegude all.

  •   Veetihedad bituumenpaanid

Kasutatakse eelkõige katusekattena, kuid ka vertikaalse hüdroisolatsiooni tegemisel. Paani kandekiht immutatakse bituumeniga ja kaetakse kattekihiga. Tänu tugevale kandekihile saab paigaldada ka vertikaalpinnale. Paanid tuleb üksteisega kokku kleepida ja seda saab teha neljal viisil: võõp-, valu-, sulatamis- ja keevitusmeetodil.

  •   Veetihedad tehismaterjalist paanid
  • Tihendus- ehk isolatsioonikrohv tsemendibaasil

Kasutatakse pinnaseniiskuse ja mittesurvelise vee vastu nii välis- kui ka sisepinnal. Kuna ei ole siiski täielikult veetihe, kasutatakse eelkõige tõhusama toimega hüdroisolatsioonimaterjalide alla tasanduskihi tegemisel. Krohvi veetihedus saavutatakse minimaalse poorsusega. Kantakse pinnale minimaalselt kahes kihis, ühe kihi paksus 10-20mm.

Sisehüdroisolatsioon on selline, mida kantakse keldri siseseinale, mõnel pool on nimetatud seda ka negatiivseks hüdroisolatsiooniks. Üldjuhul kui vähegi võimalik, siis tehakse välishüdroisolatsioon, aga kui see pole võimalik, on defektne vms, siis kasutatakse sisehüdroisolatsiooni tegemise võimalust. Sel juhul tuleb silmas pidada, et müüritis jääb niiskuse eest kaitsmata, seega uusehitistele peaks igal juhul tegema korrektse välishüdroisolatsiooni.

Kõige sobivamad materjalid sisehüdroisolatsiooni tegemiseks on mineraalsed võõbad, soovitavalt sulfaadikindlad, sest sisehüdroisolatsiooni suureks probleemiks on soolad, mis kahjustavad aluspinda.

Aluspind peab olema korralikult puhastatud, kuid mitte veega, sest see võib esile tuua soolakahjustused. Võõpa võib kanda ka niiskele aluspinnale ja seda peab kandma vähemalt kahes kihis. Kui isoleerimist vajab ka põrand, siis alustatakse sellest ja kantakse isolatsioonivõõp umbes 30 cm kõrgus ka seinale. Hiljem jätkatakse seina isoleerimist 20 cm ülekattega.

  • ET-2 0501-0614

Kas meeldib see, mida näed? Loo oma veebileht Vooga ja naudi 30 päevast tasuta prooviperioodi.
Alusta tasuta