Hüdroisolatsioon

Niiskuse liikumine läbi piirde pole iseenesest probleem, aga probleemiks muutub see siis, kui veeaur kondenseerub piirdes või niiskussisaldus hakkab jõudma kriitilise piirini. Välispiirde niiskumine mõjutab materjalide ja konstruktsioonide soojafüüsikalisi omadusi, suureneb soojajuhtivus ja seega suureneb ka soojavool läbi piirde.

Ehitusmaterjalide niiskusega seotud üldomaduste hulka kuuluvad veeimavus, hügroskoopsus, veeläbilaskvus. Veeimavus on materjali võime otseses kokkupuutes veega imeda endasse vett, veeimavust saab väljendada kaalu või mahu järgi, mõlemal juhul on tegemist protsentuaalse tulemusega.

Valemid:

B_m=(G_m-G_k)/V₀*100%

B_k=(G_m-G_k)/G_k*100%

B_m-mahuline veeimavus

B_k-kaaluline veeimavus

G_m- materjali mass märjalt

G_k- materjali mass kuivalt

V₀-- materjali ruumala koos pooridega

Hügroskoopsus ehk niiskusimavus on materjali omadus imeda endasse niiskust otse õhust, niiskusimavuse vastandmõiste on kuivavus. Hügroskoopsete materjalide niiskussisaldus kõigub vastavalt keskkonna muutustele, kui aga materjali ümbritsevas keskkonnas muutusi ei toimu kaua aega, siis materjal saavutab tasakaaluniiskuse.

Veeläbilaskvus näitab kui palju materjal vett endast läbi laseb, vastandmõiste on veetihedus. Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust. Materjalid, mis on veetihedad, on head hüdroisolatsiooni-materjalid.

Niiskuse mõju puidule

Puidus on alati niiskust, kuna puit on hügroskoopne materjal, siis selle niiskussisaldus kõigub vastavalt ümbritsevale keskonnale. Niiskudes puit paisub, kuivades kahaneb. Liigne niiskus on puidule kahjulik. Kõige levinumad puidukahjustused, mis on tingitud liigniiskusest, on hallitus- ja mädanikseened. Seente levikuks soodsad tingimused on küllaltki soe õhutemperatuur, niiskus ja toiteainete ning hapniku olemasolu. Kui üks tingimustest puudub, siis üldiselt eosed kasvama ei hakka. Hallitusseente kasvuks soodne temperatuur on 0°C kuni umbes +40°C ja suhteline õhuniiskus üle 70%. Mädanikseen lagundab puitu ja seoses sellega kaotab puit oma tugevuse. Hallitusseen otseselt puidu rakke ei lõhu, kuid hoiab puidu niiskena ja seega rajab teed mädanikseenele. Puidu tugevus sõltub palju selle niiskusest.

Kõige tuntum ja samas ka ehitise jaoks kõige ohtlikum on mädanikseen, mida nimetatakse majavammiks. See hävitab puitu, kahjustab ka kivimüüri ning isolatsioonimaterjali. Mädanikseente eoseid on kõikjal meie ümber, aga neil on vaja soodsaid tingimusi, et nad saaksid kasvada, meie saame piirata neist ainult niiskuse osa. Need esinevad kõige sagedamini keldrites, põrandaalustes, niiskuskahjustusega vahelagedes ja märgade ruumide põrandatel, sest neis kohtades on liigselt umbne ja niiske.

Niiskuse mõju kivikonstruktsioonidele

Niiskuse mõjul ja soodsatel tingimustel võivad kivikonstruktsioonidel kasvama hakata vetikad, samblad ja samblikud. Nende juured tungivad kivi pooridesse hoides selle koha niiskena ja seetõttu võivad tekkida külmakahjustused. Külmakahjustused tekivad, sest vee maht külmumisel suureneb umbes 9%, mahumuutusega kaasneb suur jõud, mis võib purustada igasuguse kivi. Kõige levinumad külmakahjustused on põhjustatud katkistest vihmaveerennidest, -torudest, veetorudest tekkinud leketest.

Niiskuse mõju krohvile

Krohvikiht peab olema elastne ja mahutma piisavalt vett ja ei tohi takistada niiskusel müürist välja pääseda. Krohv peab olema piisavalt paksu kihina, õhuke krohvikiht ei mahuta vett piisavalt ning see külmub puruks. Krohvid, mis sisaldavead liiga palju liiva pole ka eriti vastupidavad, sest liivaterad on tihedalt üksteise kõrval ja takistavad niiskusel vabalt liikuda. Temperatuuri muutustest ja konstruktsioonide deformeerumisest tulenevate pingete tõttu tekivad krohvi pinnale praod.

Liigniiskuse mõju krohvile

Allikas: www.soomets.blogspot.com

Niiskuse mõju metallpindadele

Metalli kõige iseloomulikum lagunemine on põhjustatud roostest ehk korrosioonist. Korrosioon on elektrokeemiline protsess, mis vajab toimimiseks vett või kõrget suhtelist õhuniiskust ja hapnikku. Raud ei roosteta, kui suhteline õhuniiskus jääb alla 60%. Rooste maht on raua mahust kuni neli korda suurem ja see jõud tekitab konstruktsioonides pragusid või isegi lõhub neid. Silmas peab pidama, et metallid kokkupuutes veega reageerivad erinevalt, samuti erinevate metallide kooskasutamine võib tekitada probleeme.

Niiskuse mõju viimistlusmaterjalidele

Viimistlusmaterjale on erinevaid ja niiskuse mõju neile on samuti väga erinev. Siseviimistlusmaterjalidele üldjuhul mõjub niiskus halvasti, kuid seljuhul on tegu juba liigniiskusega. Tapeet tuleb seina küljest lahti, seinale tekib hallitus. Kui hüdroisolatsiooni tööd on korralikult teostatud, siis sellist probleemi ei teki. Märgades ruumides tuleb kindlasti kasutada selleks ettenähtud viimistlusmaterjale. Paljud viimistlusmaterjalid, nagu näiteks lakid, värvid, emailid, on kasutusel niiskuskaitsena metall ja puitpindadel.

Niiskuse mõju soojustusmaterjalile.

Poorsetes materjalides on alati mingil määral vett, enamasti veeauru kujul. See mõjutab oluliselt materjali soojajuhtivust, vee soojajuhtivus on ligi 25 korda parem kui näiteks õhul. Seega õhuga täidetud poorid juhivad palju vähem soojust kui veega täidetud poorid. Soojustusmaterjalid aga peaksid just vastupidi nõrgad soojajuhid olema, et soojus ei saaks läbi piirde välja minna, selleks peab soojatakistus materjalil olema piisavalt suur.

Enamus soojaisolatsioonimaterjale on hügroskoopsed ja niiskumisel nende soojapidavus langeb tunduvalt, seega peab soojaisolatsioonimaterjale kaitsma niiskuse eest. Sellised materjalid on näiteks roogplaadid, fibroliitplaadid ja erinevad mineraalvillad.

Mõned soojustusmaterjalid taluvad hästi niiskust ja vett, need on valmistatud plastmassist. Selline materjal on näiteks vahtplast, see ei kõdune ega korrodeeru, seega on see kauakestev materjal, samas soojajuhtivus on ka väike ja seetõttu sobib väga hästi soojustusmaterjaliks. Kuna plastmass talub hästi niiskust, siis osa hüdroisolatsioonimaterjale on ka sellest valmistatud.

Vundamentide ja põranda soojustamiseks kasutatakse materjale, mis külma ja niiskust ei karda ning ei mädane ega hallita. Sellisteks materjalideks on näiteks kergkruus ja ka vahtplast. Neil on kinnine ja tihe struktuur, seetõttu nad vett ja niiskust ei karda.

Bituumenmaterjalid on veetihedad ja vees praktiliselt lahustumatud, seepärast kasutatakse neid hüdroisolatsioonimaterjalide tootmisel. Vesi ja niiskus neile materjalidele üldse ei mõju ja need taluvad enamikke happeid ning värvilt on need mustad või tumepruunid.