Hüdroisolatsioon

Õhu niiskust näeb inimene udu, kaste, vihma ja lumena, kuid õhus on niiskus ka veeauruna, seda on mõõteriistadeta raske kindlaks määrata. Inimkeha reageerib ainult suhtelisele õhuniiskusele.

Nõutavat õhuniiskuse taset saab säilitada, reguleerida, kasutades õhuniisutajaid või kuivateid ja nendega seotud juhtimissüsteeme.

Absoluutne niiskus on ühes kuupmeetris gaasis (õhus) leiduva veeauru mass grammides, absoluutset niiskust mõõdetakse grammides kuupmeetri kohta [g/m³]. Kui kuupmeeter õhku lasta kondenseeruda  ühte nõusse ja see ära kaaluda, siis saab selle tulemusel väärtuse, mis on absoluutne niiskus.

Maksimaalne võimalik absoluutne niiskus sõltub gaasi temperatuurist: mida külmem on gaas, seda vähem mahutab see veeauru ja vastupidi.

Absoluutse niiskuse leidmise valemid:

AH=m_w/V_a

m_w-veeauru mass [g]
V_a- gaasi ruumala

a=0,08e/(1+αt)

e- veeauru rõhk [hPa]
t- õhutemperatuur [°C]
α- õhu ruumpaisumise koefitsient (0,0037)

Suhteline ehk relatiivne niiskus on õhu tegeliku niiskussisalduse ja sellele temperatuurile vastava suurima võimaliku õhu niiskussisalduse suhe, väljendatud protsentides.

Relatiivset niiskust võib defineerida ka kui füüsikalist suurust, mis näitab, millise osa moodustab absoluutne niiskus sellest niiskusest, mis antud temperatuuril küllastaks. Suhtelist niiskust väljendatakse protsentides.

Niiskuse hulk õhus on otseselt sõltuv temperatuurist, soe õhk sisaldab rohkem veeauru kui külm õhk. Õhu jahtudes jääb niiskuse hulk samaks, kuid suhteline niiskus suureneb. Õhu temperatuuri järk- järgulisel jahtumisel toimub lõpuks õhu küllastumine veeauruga, siis muutub osa veeaurust veepiiskadeks ehk kondenseerub ja see tähendab, et õhu suhteline niiskus on tõusnud 100%-ni. Kõige lihtsam ja igapäevasem näide õhu kondenseerumisest on see, kui akna klaasile tekib udu.

Siseruumide õhuniiskus sõltub suures osas välisõhu temperatuurist. Talvine külm õhk ei sisalda eriti veeauru, seega ruumi sattudes õhk soojeneb, aga suhteline õhuniiskus jääb tihti madalaks. Tavaliselt on siseõhu suhteline õhuniiskus siiski suurem, sest inimtegevuse tagajärjel tuleb niiskust juurde.

Sisekliima põhilised parameetrid on ehitusnormidega paika pandud. Soojuslik mugavus on jagatud kolme klassi: A, B ja C, kus A on kõrgemate ja C kõige madalamate nõudmistega. Ka suhteline niiskus on normeeritud, näiteks C-klassi eluruumides on suhtelist niiskust lubatud talvel 25-45% ja suvel 30-70 %. Kui niiskustase jääb neisse vahemikesse, siis on see inimese jaoks mugav. Kui temperatuur on kõrge ja suhteline niiskus madal, siis vesi aurustub kiiresti ehk toimub kuivamine. Kui temperatuur ja suhteline õhuniiskus on mõlemad kõrged, siis vesi aurustub aeglaselt, tekib kondensatsioon.

Suhtelist niiskust saab mõõta hügromeetriga. Oluline on, et enne näidu lugemist saaks aparaat piisavalt aega ruumi kliimaga kohaneda.

Suhtelise niiskuse leidmise valem:

RH=100e/E

e- veeauru rõhk [hPa]
E- õhu temperatuurile vastava küllastatava veeauru rõhk [hPa]

Õhu maksimaalne aurusisaldus ja rõhk erinevatel temperatuuridel

Allikas: Lea täheväli Stroh. „Maja ja niiskus. Praktilisi nõuandeid niiskuskahjustuste ennetamiseks“. Kodukiri 2005

• http://en.wikipedia.org/wiki/Humidity#Absolute_humidity
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Absoluutne_niiskus
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Suhteline_niiskus
  
• http://www.eramud.ee/artiklid/sisekliima.htm
  
• Lea täheväli Stroh. „Maja ja niiskus. Praktilisi nõuandeid niiskuskahjustuste ennetamiseks“. Kodukiri 2005