Hüdroisolatsiooni materjale saab klassifitseerida mitut moodi.

Üks võimalik viis on jagada neid vastavalt värvile:

 

  • „Must vann“- membraanhüdroisolatsioon, varasemalt igasugused bituumenkatted, nüüd koosnevad need materjalid lisaks veel mitmesugustest polümeerühenditest.
  • „Pruun vann“- veetihe betoon, mis täidab ka kandekonstruktsiooni funktsiooni.
  • „Valge vann“- betoniitisolatsioonid.

Materjali valiku puhul on oluline, et tarindi sees või pinnases paiknev hüdroisolatsioon oleks vähemalt sama pika elueaga, kui ehitis ise. Ligipääsetav hüdroisolatsioon võib olla ka ehitisest lühema elueaga, sel juhul peab olema võimalik vajadusel selle välja vahetamine.

 

 

Hüdroisolatsiooni puhul võib jagada ta 2 suurde gruppi

  • välishürdroisolatsioon
  • sisehürdroisolatsioon

 Siit edasi saab omakorda saab liigitada järgmiselt:

  • niiskust tõkestav
  • rõhuvaba vett tõkestav
  • rõhulist vett tõkestav

Kõik hüdroisolatsioonimaterjalid on mittemädanevad ja veetihedad, seetõttu need suudavadki tarindeid kaitsta niiskuse ja vee eest.


Paigalduse seisukohalt aga jagunevad need järgmiselt:

  • Võõpisolatsioonid: kummibituumen-emulsioonid ja polümeersed katted (nt Aquaseal Hyprufe, Brushcrete, Aqua-stop, Cerecit).
  • Krohvisolatsioonid: veekindlad krohvisegud (nt Epasit dp).
  • Rullmaterjalist membraanid: kummibituumenil baseeruvad rullmaterjalist membraanid ( nt SBS-isolatsioonimaterjalid), betoniitmatid, reljeefsed kõrgtihedusega polüetüleenkatted (nt Fondaline, Preprufe, Bituthene jm).

Olenevalt ruumi tüübist tuleb valida ka sobiv hüdroisolatsioonitüüp nende kolme hulgast:

  • Tüüp A- katkematu hüdroisolatsiooni membraan, mis võib paikneda nii tarindi sise- kui ka välispinnal või isegi tarindi sees.
  • Tüüp B- hüdroisolatsioon saavutatakse konstruktsiooni enda omadustega nagu näiteks veekindel betoon ja ka vuugilindid.
  • Tüüp C- hüdroisolatsioon saavutatakse drenaaži süsteemiga, vee ärajuhtimise süsteemiga.


Ruumi tüüp

Kasutusotstarve

Nõuded keskkonnale

Hüdroisolatsiooni tüüp

1.

Garaažid

Veelekked ja niiskus lubatud

Tüüp B

2.

Töökojad ja seadmeruumid

Niiskus lubatud

Tüüp A

Tüüp B

3.

Olmeruumid

Kuiv keskkond

Tüüp A

Tüüp B

Tüüp C-seina ja põranda õhkvahe, niiskustõke

4.

Arhiivid ja arvutiruumid

Täiesti kuiv keskkond

Tüüp A

Tüüp B

Tüüp C- ventileeritav õhkvahe seinas, aurutõke sisemisel küljel ja põranda õhkvahe koos niiskustõkkega

Allikas: Jüri Tamm „Hooned I osa“ Tallinna Tehnikakõrgkooli Ehitusteaduskonna õppematerjal Tallinn 2008


Lühidalt ruumi tüüpidest ja neile esitatavatest nõuetest seotud niiskusega:

  • Tüüp 1- tavalised abiruumid (garaažid, seadmeruumid, töökojad), neis on lubatud mõned lekked ja niiskuslaigud
  • Tüüp 2- paremad abiruumid (jaemüügilaod, seadmeruumid/töökojad varustatud elektriliste seadmetega), need peavad olema veelekketa, kuid niiskumine on lubatud.
  • Tüüp 3- olmeruumid (eluruumid, kontorid, vabaajaruumid jms), neis on nõutud kuiv keskkond.
  • Tüüp 4- erinõuetega ruumid (arhiivid ja laod, mis vajavad kontrollitud keskkonda), neis peab olema täiesti kuiv keskkond.

Olenevalt sellest, kus hüdroisolatsioon paikneb saab seda veel kaheks jagada:

  • Horisontaalne hüdroisolatsioon, mis rajatakse vundamendi ja seina vahele ning keldriga hoonetes taldmikuplokkide peale.
  • Vertikaalne hüdroisolatsioon, mis rajatakse keldri välisseintelekuni maapinnani.

Krohvisolatsioonid ja nende paigaldus.

Tihenduskrohv ehk isolatsioonikrohv on tsemendi baasil tehtud veetihe krohv. Seda kasutatakse pinnaseniiskuse ja mittesurvelise koormuse puhul nii välis- kui ka sisepinnal. . Tihenduskrohv ei anna samaväärset tulemust kui bituumen-pakskiht, seepärast kasutatakse tihenduskrohvi eelkõige tugevama toimega hüdroisolatsioonimaterjali alus- või tasanduskihina.

Enne tihenduskrohvi pealekandmist katta aluspind naket parandava krundiga. Tihenduskrohv kantakse kogu isoleerimist vajavale pinnale, välja arvatud torude ümber jm isoleeritava pinnaga liituvate seinte liitumiskohta ca 1 cm ulatuses. Krohv kantakse pinnale kas käsitsi või pumbaga, minimaalselt kahes kihis. Kuna krohv on väga kerge pragunema, siis tuleb krohvikihid lasta korralikult ära kuivada enne järgmise kihi pealekandmist ning krohv ei tohi kuivada päikese ja tuule käes, sest siis kuivab see liiga kiiresti ja tekib ikkagi oht pragunemisele, selle vältimiseks tuleb pinda kaitsta, vajadusel katta ja niisutada.

Veetiheda betooniga on võimalik konstruktioon juba ehitamise järgus teha üsnagi veetihedana, kuid täiesti veetihedat betooni ikka ei saa. Veetihedasse betooni tungib vesi kuni 5 cm sügavusele, ka veeaur tungid betoonist läbi, seega oleks mõistlik kaitsta betooni hüdroisolatsioonikatetega väljaspoolt. Veetiheda betooni kasutamisel võib probleeme tekkida pragudeta betoonpinna saamisel ja veetihedate vuukide tegemisel. Deformatsioonivuugid jms on vaja eelnevalt hoolikalt planeerida.

Isolatsioonivõõbad ja nende paigaldamise võtted

Isolatsioonivõõpade omadused ja eelised:

  • moodustavad vuukideta membraani
  • hea kleepuvus nii poorsete kui ka mittepoorsete pindadega
  • lahustivaba
  • külmamastiks
  • pintsliga pealekantav

Isolatsioonivõõbad võivad olla nii ühe- kui ka kahekomponentsed bituumenemulsioonid või mineraalsed isolatsioonivõõbad. Enne võõba pinnalekandmist tuled aluspind puhastada mustusest, tolmust ning seejärel kruntida. Aluspind peab olema terve, ühtlase viimistlusega, võib olla niiske, aga mitte läbivettinud, ei tohi olla külmunud. Kui aluspind on kuum, väga kuiv või poorne, siis tuleb seda enne töötlemist niisutada. Enne isolatsioonivõõba pealekandmist tuleb seda korralikult segada ja seejärel võib pintsliga pinnale kanda. Isolatsioonivõõp ei ole enne täielikku kuivamist sademete kindel ega külma kindel. Peale tuleb kanda kaks kihti, kuid teist kihti mitte enne kui esimene kiht on täielikult kuivanud. Isolatsioonivõõpasid kasutatakse enamasti pinnaseniiskuse, mittesurvelise vee vastu, lisaks sellele veel kuni 3m survelise vee vastu, veemahutite siseisolatsiooniks, niisketes ruumides ja ülalpool maapinda soklipiirkonnas.

Rullmaterjalist membraanid ja nende paigaldusvõtted

Enne membraani paigaldamist tuleb aluspind katta krundiga, et suurendada membraani nakkuvust aluspinnaga. Membraani paigaldamist alustatakse alles pärast krundi täielikku kuivamist. Bituumenmembraanid on elastsed ja katavad hästi ka väikeseid pragusid. Membraani kandekiht on kaetud kaitsekilega, mis tuleb enne paigaldamist eemaldada. Membraani saab paigaldada nii horisontaalsele pinnale kui ka vertikaalsele pinnale. Paani on lihtne paigaldada ja selle paigaldusvõtted sarnanevad tapeetimisele. Kinnitriikimist alustatakse keskelt ja liigutakse äärte suunas.


Kas meeldib see, mida näed? Loo oma veebileht Vooga ja naudi 30 päevast tasuta prooviperioodi.
Alusta tasuta