Kastepunktiks nimetatakse temperatuuri, milleni õhk peab jahtuma, et saavutada maksimaalne suhteline õhuniiskus. Kastepunkti tekkimise hetkel on suhteline õhuniiskus 100% ehk õhk on küllastunud. Kastepunkti mõiste on rohkem levinud meteoroloogias. Ehitusfüüsikas on kastepunkti arvutamine vajalik, et teada, mis temperatuuril aur hakkab kondenseeruma ja mis konstruktsiooni kihis see toimub. Kui kastepunkti tekkimist vältida pole võimalik, siis peab selle viima võimalikult välispiirde välimisse kihti õhuvahe lähedusse, et sealt saaks niiskus välja kuivada. Kastepunkt ei tohi jääda soojustuskihti. Kondentsvesi võib ajutiselt tekkida märgadesse ruumidesse, aga ei tohi tekkida ülejäänud eluruumidesse.Kondentsvesi tekib, kui temperatuur langeb alla kastepunkti.
Kõige igapäevasem näide kastepunktist on see, kui maapinna temperatuur langeb öösel allapoole kastepunkti temperatuuri, siis õhus olev veeaur hakkab murule kondenseeruma ja tekib kaste.
Valem kastepunkti leidmiseks: Tk=t- (100-RH)/5
Tk-kastepunkt
t- temperatuur
RH- suhteline õhuniiskus
- Näidisülesanne
Hommikul on välisõhu temperatuur +12°C ja suhtelist õhuniiskust mõõdetakse 35%.
Mis temperatuuris selle niiskussisalduse juures tekiks hommikul maapinnale kaste?
t=+12°C
RH=35%
Tk=?
Tk= 12- (100-35)/5=12-13= -1
Vastus: Selle õhuniiskuse juures oleks kastepunkt tekkinud -1°C juures.